On olemas tugeva ja nõrgema närvisüsteemiga inimesi. Need, kes on tugevad tihti ei saa aru nõrkadest ja arvavad,et nad on saamatud. Kas see tegelikult on nii, kindlasti mitte, vaid mängus on hoopis teised tegurid. Kellel on hirmud liiga suured, kellel raha liiga vähe, kes pole osanud teha enda jaoks paremaid valikuid jne. Tugevatel on seda raske näha ja mõista. See on umbes sama poliitikutega, nad ainult räägivad, kuidas tuleb vaeseid inimesi  või lastega peresid aidata.
Mõtlevad välja süsteeme ja haldusreforme, et elukvaliteeti parandada. Kahjuks ei adu nad üldse, mis elu need abivajajad elavad ja mida  tunnevad. Me võime neile karjuda, kirjutada, esitada piltlikke stseene, see jääb neile mõistetamatuks sellegipoolest. Arusaamiseni jõuaksidki alles siis, kui ise oleksid samas olukorras.
Väikesed lapsed näevad maailma ja käituvad nii nagu nende vanemad. Ehk siis tugevad inimesed ei näe maailma nii nagu nõrgad inimesed. Kuigi iseenesest mina ei usu sellesse nõrkadesse ja tugevatesse inimestesse. Lihtsalt  ühed käituvad ühes situatsioonis nii ja teised teistmoodi.

Kuidas me tunnetame maailma. Me lahterdame ja sildistame inimesi, tegevusi, mõtteid jne.
Näeme asju, mida teised teevad valesti ja oleme kiired õpetusi jagama.Õpetusi jagame seda meelsamini, mida rohkem ise sama probleemi endas tahame summutada.Tihti ei soovi me just iseendale  otsa vaadata.

Armasta iseennast

Mis on armastus -  küsimus, millele õiget vastust ei ole.
Kui õiget vastust ei ole, siis kuidas ma tean, kuidas ennast armastada.
Armastus on igaühele erinev, kuid eelkõige on see ikkagi tunne, mis annab sulle jõudu ja tekitab sus tunde, et oled olemas ja vajalik.



Kõik oleme ju kuulnud sellest kui oluline on armastada iseennast. Räägitakse, et kui sa ei armasta ennast ei suuda sa armastada ka kedagi teist. Samuti paljud otsivad  armastust väljastpoolt, lootes, et keegi teine täidab neis selle tühimiku, kuid tegelikult tuleks otsida  armastust enda seest.
Kuidas tundub?  Miks sellest nii palju räägitakse? Kas ei tundu see egoistlikuna? Paljud on tüdinenud ja ärritunud sellest esoteerika jamast, mida tuleb sisse uksest ja aknast.
 Kui egoist armastab ennast ja peaks siis olema õnnelik inimene.Mulle tundub, et olles egoist ei saavutata enesearmastust. Egoist kardab enda tegelikku mina

Tutvustus

Olen tavaline ja lihtne eesti naine, kellel on abikaasa, kolm last ning koduloomadena 4 liivahiirt.
Elan linnas, unistades maakodust mere ääres, kuhu alaliselt kolida.
Olen korduvalt mõelnud, et peaksin päevikut pidama ning miskipärast on see vaid mõtteks jäänudki. Blogimine pole tundunud mulle meeldiva tegevusena, kuid kui ei proovi, siis ei saa ka teada, kas see on nii...
Isiklikult ei loe blogisid eriti palju, kuid on paar tükki, mida regulaarselt külastan.

Ideeks on kirjutada enda mõtetest, arutleda valjult maailmaasjadest. Arutada inimeste  väljaütlemiste ning käitumise üle. Hetkel ei ole mul aimugi, kas seda lehte hakkab lugema üks, kümme või sada inimest või siis mitte ükski:)
Kes minu lehele satuvad, siis tahan rõhutada, et kirjutangi vaid enda tunnetest ja mõtetest. Mulle meeldib mingil määral filosofeerida ja seetõttu on eriti oodatud kommentaarid:)